Liiges.ee-logo  
est rus
Reumatoidartriidi (RA) mõiste Diagnoosimine Ravi RA ennetamine Elu RAga Testi end Lugemiseks

Treening

Lihasjõudu ja üldfüüsilist suutlikkust säilitavat ning arendavat treeningut saab teha ka ise.

Haigete liigeste sihipärased harjutused tuleb esmalt omandada taastusravi üksuses ja hiljem visalt harjutamist jätkata.

Sellist kehalist koormust, kus tõuseb pulsisagedus, mis kestab teatud aja ning toimub regulaarselt nimetatakse aeroobseks ehk kestvustreeninguks. Regulaarne vastupidavust mõjutav füüsiline aktiivsus parandab südame ja veresoonte tervist. Reumatoidartriidi (RA) põdejale on see väga oluline, sest neil esineb südame ja veresoonkonna haigestumist rohkem. Vastupidavuse arendamiseks sobib kogu keha haarav dünaamiline liikumine, näiteks kõnd, jooks, ujumine, tanstimine, vesivõimlemine, jalgrattasõit, suusatamine jms tegevused.

Põletikuliste liigeshaiguste põdejad (RA, spondüloartropaatia jt) peavad kindlasti püüdma säilitada füüsilise aktiivsuse taseme või kui see on madal, siis seda tõstma. Kui keha mingi osa tugevalt valutab, siis inimene hakkab seda teadmatusest rohkem paigal hoidma, nii aga muutub halvemaks terve keha tervis südamest lihaste-luude-liigesteni.                                 

Liigesehaige peaks aeroobse treeningu korral jälgima kindlasti enesetunnet, kui mõni liiges jääb üle kahe tunni valutama, siis see harrastusviis ei pruugi sobida ja võib põhjustada liigeskahjustuse süvenemist.

Jalavõlvide lamenemise või hüppeliigeste deformatsioonide korral tuleks treeningul kasutada tallatugesid. Kui tegemist on südamehaige, kõrgvererõhutõve põdeja, tugevalt ülekaalulise inimese või üle 50 aastase varem mitte liikunud inimesega, siis oleks soovitav talle teha koormustest. Koormustesti (koormus- EKG) alusel saavad arstid liikumise intensiivsust sobivamini valida ja õiget pulsisagedust soovitada.

Soovitused aeroobse (kestvus)treeningu tegemiseks

Alustada treeninguid madala intensiivsusega:
Liikumiseks sobiva pulsisageduse arvutamiseks kasutatakse valemit: (220 - vanus aastates) x 0,6...0,7.
Sobib kõnd või muu aeroobne tegevus vähemalt 30 min päevas 5 päeval nädalas. Liikumise võib jagada osadeks näiteks 3 x 10  või 2 x 15 min.

Enesetunde paranedes proovida 2-3 nädala möödudes koormust tõsta (kui arst ei ole öelnud teisiti).
Sobiv pulsisagedus arvutatakse valemiga: (220 - vanus aastates) x 0,7...0,8.

Täiskasvanud RA patsiendile soovitatakse vastupidavuse ja füüsilise suutlikkuse treenimiseks harjutusi pulsisagedusega 60...85% maksimaalsest eakohasest pulsist.

Treeningul võiks enesetunnet hinnata väsimuse järgi.
Soovitatav tunne pärast treeningut on "veidi väsinud" või "veidi rohkem väsinud".
Liikumisel olgu tempo selline, et rääkida saab, aga laulda ei saa (nn walk and talk intensiivsusega).

Teiseks liikumisviisiks on lihaste treenimine.

Lihastreening on harjutuste sooritamine kas lihaspingutuse, keharaskuse või abivahendite abil. Seda saab teha nii kodus, kui jõusaalis. Lihastreening on väga vajalik. Lihasnõrkus põhjustab palju vaevusi, valusid, kukkumisi. Vanuse kasvu ja sagedaste haigusseisundite ajal hakkavad lihased kõhetuma. Selleks, et säilitada olemasolevat lihasjõudu, tuleb järjekindlalt lihaseid tugevdada. Lihaste treenimisel mõjuvad keha asendid, koormuse suurus ja pingutuste arv ning kiirus lihastele erinevalt. Lihastreeningul tuleb arvestada haigeid liigeseid, kui ranne on haige, siis ülemäära suured koormused ja väärasend võivad põhjustada liigeskahjustuse süvenemist. Randme kaitseks võib kasutada lahaseid/tugesid, kuid väga oluline on treeningutel siiski säilitada õiged asendid (neid näitab tegevusterapeut).

Suurema koormusega treening tugevdab lihaseid enam, kuid igaühele see ei sobi. Osteoporoosi põdeja peab kindlasti konsulteerima arstiga ja valdavalt raskustega harjutused neile ei sobi. Lihastreeningule peab kindlasti eelnema soendus ja harjutuste lõppedes on vaja korralikke venitusi.

Üldised soovitused lihastreeninguks

  • Harrasta lihastreeningut 2...3 korda nädalas.
  • Tee erinevaid harjutusi suurtele lihastele (selja, kõhu, jalgade, käte lihased).
  • Koormus olgu väike või mõõdukas.
  • Lihastreeninguid alustades treeni väikeste koormuste ja suure korduste arvuga.
  • Tee ühte harjutust 8...10...12 korda ja korda seeriat.

Osteoporoosi korral konsulteeri arstiga!

.
Viimati muudetud: 28.03.2014 SisukaartRoche